Tervisekaitseinspektsioon nõuab süütevedeliku "Voitkad" müügilt kõrvaldamist kuna see on vale märgistusega. Nimelt ei ole pudelil kirjas, et see sisaldab metanooli ja joomiseks ei kõlba. Üldse on selle ümber viimasel ajal meedias kõvasti lokku löödud, et parmud joovad süütevedelikku ja seejärel maha kärvavad.
Ma täiesti mõistan, et kõik ohtlikud tooted peaksid olema vastavalt märgistatud, aga kui keegi endale teadvalt mitte joogiks mõeldud vedelikku sisse kallab, siis see on tema enda mure.
Mina olen ennast korduvalt mitmesuguste toodetega vigastanud aga kunagi pole see juhtunud selle tõttu, et ma neid mittesihtotstarbeliselt kasutaks. Arvan, et üks asi, mis leidub igas majapidamises ning millega pea igaüks ennast kunagi vigastanud on, on tavaline nuga.
Niisiis tasuks kaaluda tavalistele nugadele hoiatussiltide kleepimist: "Terav. Joogiks kõlbmatu". Või tuleks noad üldse müügilt ära korjata...
Päris nii ühene see pole nagu arvad.
Arvan, et täiskarsklasena on mul õigus asja teise nurga alt seletada.
Tavaline süütevedelik ja tehniline piiritus on denatureeritud (värv, maitse, lõhnaained, mis pole reeglina mürgsed) piiritus. Erinevus vast etüülalkoholi protsendis.
Etüülalkohol ise ei tapa. Tema surmav annus veres, nagu praktikas selgub, on tõusnud varasemalt pakutud 4 promillist peaaegu 8 promillini. Nii või teisiti võib ka piim olla surmav kui inimesel on piimaallergia.
Mürgine aine aga on mürgine juba üliväikestes kogustes. Ja mingi aine mürgisus sõltub suuresti manustamise ajast ja vastumürgi olemasolust.
“Voitkade” süütevedeliku puhul ongi tegemist juhtumiga, kus tinglikult mittemürgisele ainele on lisatud surmavalt mürgist ainet ja seda koguses, kust tagasiteed pole. Ilma hoiatuseta.
Pahatahtlikkus? Inimlik eksitus? Kes vastutab?
Üks on aga selge. Joo sa etüülalkoholi odekolonni, piarmündi likööri või viski näol, sa ei sure kui pole end sellega üle doseerinud. Ja joodik bom? ei erine eriti palju joodikust viskijoojast.