Ära enam muretse sest lahendus on lihtne: mine aadressile www.google.com, ava oma brauseris javascripti konsool, kopeeri sinna järgnev koodijupp ja vajuta [Enter]:

document.cookie="PREF=ID=03fd476a699d6487:U=88e8716486ff1e5d:FF=0:LD=en:CR=2:TM=1322688084:LM=1322688085:S=McEsyvcXKMiVfGds; path=/; domain=.google.com";window.location.reload();

Mõningatel puhkudel tuleb koodis olev "google.com" vahetada "google.ee" vastu.

Javascripti konsooli saad Firefoxis vajutades [Ctrl] + [Shift] + [K] ja Google Chromes [Ctrl] + [Shift] + [J].

Naudi!

The post Uus Google navigatsiooniriba appeared first on Aarne bloog.

Nüüd on selgunud, et see plugin kogub salamisi infut kasutaja poolt külastatud veebilehtede kohta ja saadab selle siis ilma kasutajat teavitamata koju. Andmeid saadetakse ant.com serverisse isegi siis, kui kasutaja kasutab Firefoxi  "Private browsing" režiimis.

Kahjuks ei paku ükski allpool viidatud artikkel abi, et mida nüüd tegema peaks, et oma andmeid mitte jagada.

Ühes arvutis, kus mul seda pluginat on vaja kasutada, keelasin tulemüüris rpc.ant.com poole pöördumised ära ja suunasin selle aadressi hosts failis 127.0.0.1 peale. Loodetavasti aitab.

Loe täpsemalt:

• Firefox add-on with 7m downloads can invade privacy
• Ant video downloader firefox addon tracking my browsing
• Ant Video Downloader Firefox Add-on Secretly Tracks Your Browsing History

The post Ant Video Downloader kogub salaja andmeid appeared first on Aarne bloog.

2010

Ajavahemikul 04.09. kuni 04.10.2010 on kasutatud brauseritest esikohal Firefox millega on mu blogis tehtud üle 44 protsendi külastustest. Internet Exploreri kasutajad jagunevad erinevate versioonide järgi nii: V8.0 – 76.26%, V7.0 – 17.73%, V6.0 – 5.6% ja V9.0 – 0.39%. Windows XP kasutajaid oli 59.01%, Vista omasid 16.13%.

2009

Aasta tagasi, 04.09 kuni 04.10.2009 oli Internet Exploreri kasutajaid veel üle poole. Sellel ajal kasutati enim V7.0 (52.88%). V8.0 kasutajaid oli 32.48% ja õnnetu V6.0 kasutajaid 14.61%. WinXP kasutajaid 76.89%, Vindows Vista 18.54%.

2008

Kui nüüd veel kaugemale minna, siis 04.09 kuni 04.10.2008 oli Internet Exploreri kasutajate osa veelgi suurem: 57.43%. See omakorda jagunes erinevate versioonide kasutajate järgi nii: V7.0 – 63.05%, V6.0 – 35.78% ja V8.0 – 1.11%. XP - 80.49%, Vista 16.06%.

Tundub, et Microsoft kaotab kohe igal rindel.

Ehkki ainult minu blogi statistikast pärinevad numbrid ei anna põhjust mingeid tõsisemaid järeldusi teha, saan ma öelda, et mu lugejad on keskmisest teadlikumad internetikasutajad. Niisuguse asja üle on mul loomulikult ainult hea meel.

Kõik andmed Google Analyticsist.

The post IE kasutajanumbrid muudkui vähenevad appeared first on Aarne bloog.

Täna näitan ma lihtsa nipi, kuidas oma blogisse Google Buzz nupp panna, et su lugejad saaksid su postitusi enda Buzzi jälgijatega jagada.

Võta ette oma kasutatava WordPRessi theme fail single.php, tee allolevas koodis paksus kirjaga näidatud kohtades muudatused oma blogi aadressi, nime ja ikooni asukoha kohta ning lisa muudetud kood sobivasse paika.

<a href="https://www.google.com/reader/link?url=<?php echo urlencode(get_permalink()); ?>&amp;title=<?php echo urlencode(the_title()); ?>&amp;srcURL=&amp;scrTitle=Blogi nimi" title="Google Buzz!"><img src="" alt="Google Buzz" /></a>

Tegemist on muidugi labase häkiga sest kui kasutajal Google Readeri kontot pole, siis ta ka kraami šeerida ei saa.

Mitte-WordPressi kasutajad saavad nipi väikese koodi muutmisega samuti kasutada:

<a href="https://www.google.com/reader/link?url=&amp;title=Postituse pealkiri&amp;srcURL=&amp;scrTitle=Blogi nimi" title="Google Buzz!"><img src="" alt="Google Buzz" /></a>

* * *

Ja nüüd lahendus nendele, kes kangesti kraami tahavad teiste kraami buzzida:

Need Firefoxi kasutajad, kes tahavad saite oma buzzis jagada, saavad seda teha lihtsa add-on'i abil: Buzz it!. Selle puhul käib jagamine läbi Gmaili ja kasutada saab ka bit.ly lühendusteenust.

Google Chrome kasutajatele on samuti extension olemas: Chrome Buzz. Puuduseks jällegi see, et kasutatakse Google Readeri kaudu jagamist.

The post Google Buzz nupud blogisse ja brauserisse appeared first on Aarne bloog.

Teeme selle muudatuse siis ise ära!

Salvesta vajaliku add-on’i .xpi fail kõvakettale. Ehkki tema laiend on .xpi on tegu siiski tavalise .zip failiga. Paki allatõmmatud .xpi fail lahti.

Leia fail intall.rdf ja ava see näiteks Notepadis. Leia failis niisugune koht:

<em:targetApplication>
<Description>
<em:id>{ec8030f7-c20a-464f-9b0e-13a3a9e97384}</em:id>
<em:minVersion>1.0</em:minVersion>
<em:maxVersion>3.5.*</em:maxVersion>
</Description>
</em:targetApplication>

Muuda paksus kirjas oleval real versiooninumber enda Firefoxi versiooninumbri järgi sobivaks.

Paki failid kokku .zip failiks ja nimeta .zip ümber .xpi’ks.

Installi add-on Firefoxis valides "Fail" menüüst "Open File...".

Loomulikult on niisugune häkerdamine igaühe enda vastutusel. Minul on alati kõik add-on’id niimoodi tööle saadud ja probleeme pole esinenud.

The post Uuele Firefoxile vana add-on appeared first on Aarne bloog.

Õnneks leidsin kiirelt lahenduse ja ei pea oma harjumusi muutma hakkama:

• Kirjuta aadressireale about:config ja vajuta enter. Vajadusel luba, et oled ettevaatlik.
• Kirjuta filtriks browser.tabs
• Tee topeltklikk real browser.tabs.insertRelatedAfterCurrent et selle väärtus muutuks false'ks.
• Naudi!

Nüüd saan ma uue Firefoxiga täitsa rahul olla.

The post Firefox 3.6 tabide järjekord appeared first on Aarne bloog.

Nipp A:

1. Kliki "All Mail" (pildil 1)
2. Kliki "Select: All" (2)
3. Kliki "Select all .... conversations" (3)
4. Kliki "Labels" (4a)
5. Tee uus silt ja lisa see kõigile meilidele.
6. Nüüd käi vasakult menüüst ükshaaval kõik sildid läbi, vali jälle eeltoodud meetodil kõik meilid ja eemalda neilt värskelt lisatud silt.
7. Lõpuks jäävad uue sildiga vaid varem sildita olnud meilid.

Nipp B:

1. Kliki "All Mail" (pildil 1)
2. Kliki "Select: All" (2)
3. Kliki "Select all .... conversations" (3)
4. Kliki "Move to Inbox" (pildil 4b)
5. Nüüd käi vasakult menüüst ükshaaval kõik sildid läbi, vali eeltoodud meetodil kõik meilid ning arhiveeri need. (5b)
6. Lõpuks jäävad Inboxi vaid need meilid, millel enne ühtki silti küljes ei olnud.

Nipp C:

Pane otsingukasti "-label:sildinimi1 –label:silidnimi2" ja vali välja kõik vastuseks saadud meilid. Seda nippi on kaval kasutada ainult juhul, kui silte pole eriti palju.

Kui su sildid on kõik ühesõnalised, siis saad kasutada lühemat otsingut kujul "-label:{silt1 silt2 silt3}". Mõlemat otsinguvõimalust annab kombineerida niimoodi: "-label:{silt1 silt2} -label:silt 3 -label:silt neli".

* * *

Need nipid töötavad kõigi brauseritega.

Ma olen kuulnud, et mingid Firefoxi pluginad või Greasemonkey skriptid aitaksid seda tööd kuidagi paremini või mugavamalt teha aga ma ei viitsi neid ühekordse vajaduse pärast otsima, installima ja katsetama hakata.

Kui sa mõnda paremat lahendust tead, siis kuulan huviga.

The post Gmaili nipp: leia kõik sildistamata meilid appeared first on Aarne bloog.

Adblock - Nii vana, et võib peaaegu klassikaks nimetada. Igasugu moodsad pluginad võivad küll rohkem kellasid ja vilesid sisaldada aga see plugin teeb seda, mida minul vaja on ja ma olen temaga ära harjunud. Töötavat asja parandama pole mõtet hakata. Kes ei tea, siis selle plugina abil saab veebilehtedel näidatavat reklaami blokeerida ja niimoodi eesti suuremad portaalid ja ajalehed enam-vähem loetavaks muuta.

Eelnevalt: Miks mulle meeldib Mozilla Firefox, Hommikused uudised.

Echofon - Twitteri klient, mis istub Firefoxi statubar’il. Väga lihtne: võimaldab tweete lugeda, tweetida, vastuseid ja DM’e saata. Mitme Twitteri konto kasutamise võimalus. Midagi üleliigset pole. Endine nimi oli Foxmarks ja see proge on saadaval ka Mac'ile ja iPhonele.

Live Pagerank - Näitab Firefoxi statusbar’il vaadatava lehekülje Google Pageranki. Ehkki gurud ütlevad, et pagerankil pole mingit tähtsust otsingutulemuste järjestuses ütleb see lehekülje kohta nii mõndagi. Kaalun, et äkki peaks kasutamisest loobuma.

Eelnevalt: Eesti internetiturundajate veebilehed, Eesti riigile ei meeldi otsingumootorid.

Html Validator - See plugin näitab vaadatava lehekülje vastavust veebistandarditele. Kuna ma pean aeg-ajalt ikka mõne koduka juures mingeid muudatusi tegema, siis on see abiks töövahend jälgimaks, et muudatused ikka ilusasti standarditele vastaks.

Eelnevalt: Eesti internetiturundajate veebilehed.

Xmarks - Bookmarkide, kasutajanimede ja paroolide sünkroniseerimine erinevate arvutite vahel. Ülimugav asi, kui kasutad aktiivselt mitut erinevat arvutit ja tahad, et neis kõigis su isiklikud asjad olemas oleks. Nad pakuvad andmete hoidmiseks enda serverit aga mina otsustasin, et kõige kindlam on, kui ma oma sala-asju ikka enda omas hoian. IE kasutajad saavad endale vajaliku softi samuti alla laadida aga hoiatuseks pean ütlema, et IE versioonil puudub võimalus enda serveri kasutamiseks.

Tõnu on seda juba mõnda aega Xmarks’i kasutanud ja arvab asjast nii:

Meeldib see, et võin öelda, et kasutajakogemus puudub ca 1 aasta. Panin Xmarks'i tööle ja asi töötab ilma selle toimimisse sekkumata. Tõsi - programmi esmasel kasutamisel ajas pisut vanad ja uued järjehoidjad segamini, kuid nende korrastamise järel enam probleeme ei ole olnud. Sätetest annab mingisuguseid profiile teha, kuid kahe arvuti ja kokku nelja brauseri sünkroonimiseks pole viitsinud seda asja endale selgeks teha. Pole vajagi olnud. Igal juhul on Xmarks hea ja lihtne programm, mis teeb elu mugavamaks.

Eelnevalt: Järjehoidjate ja paroolide sünkroniseerimine.

* * *

Selleks, et su Firefox lubaks sul vanemaid või uuemaid add-on'e installida ja ei kontrolliks, kas need sinu kasutatava versiooniga ka ühilduvad, pead sa Firefoxi about:config lehel lisama 2 booleani (ainult omal vastutusel!!!): "extensions.checkCompatibility" väärtusega "false" ja "extensions.checkUpdateSecurity" samuti väärtusega "false" ning Firefoxi restartima.

The post 5 head pluginat Firefoxile appeared first on Aarne bloog.

Ma teadsin tegelikult juba enne, et Firefoxiga e-hääletada ei saa, aga tahtsin lihtsalt näha, et kaugele jõuab. Miks nad kohe peale “HÄÄLETA SIIN” klikkimist ei võiks mulle öelda, et ma peaksin endale Valijarakenduse EXE-versiooni tõmbama? Pool minutit elust jälle mõttetult raisatud. :) Muideks, Google Chrome kasutades jõuab täpselt sama kaugele.

Nagu ka Europarlamendi valimistel, olin ma ka nüüd dilemma ees: kas ma peaksin kasutama allatõmmatud valijarakendust või siiski IE käima panema? Kumb oleks innovaatilisem lahendus? Aga kumb variant oleks eetilisem? Lõpuks proovisin mõlemat viisi.

* * *

Minu mälu järgi on eelmistel kordadel olnud nii, et kui sa peale e-hääletamist lähed valimisjaoskonda ja seal paberil hääletad, siis see tühistab su e-hääle. Sellel korral on sama moodi aga ühe erandiga - e-hääle tühistab vaid eelhääletusel (12.10 - 14.10.2009) antud paberhääl. Valimistepäeval 18.10.2009 antud paberhääl su e-häält ei tühista.

* * *

Kui sa veel ei ole valinud, siis tee seda E-meetodil sest eesmärgiks on seatud 100 000 e-hääletajat! Rohkem infot leiad #idee2009 ürituse kohta Facebooki kommuunist, #idee2009 lehelt ja Twitterist.

The post E-hääletamisest appeared first on Aarne bloog.

The art & science of website development and promotion to support, enhance or achieve the overall marketing & communications goals of your company.

Robin Gurney, www.altex.ee

Mõtlesin, et vaatan järele, kuidas meie oma Eesti internetiturundajad ka veebis välja paistavad.

Võtsin Neti.ee otsingu "internetiturundus" esilehel olevad vastused ja vaatasin, et kuidas olukord on. Panin tabelisse kirja firma nime, aadressi, Google PageRank’i,  validaatori tulemused ja Website Grader'i skoori:

Google otsingu "internetiturundus" esilehele on nendest firmadest jõudnud internetmarketing.ee, www.altex.ee, www.sevenline.ee, www.advinci.ee ja www.dreamgrow.ee.

Tabel on reastatud Neti.ee otsingutulemuste järgi (07.09.2009). Pageranki näitas Firefoxi plugin Live PageRank 0.9.6 ja validaatori andmeid Html Validator 0.8.5.8. Kuupäev viimases veerus näitab viimase blogipostituse kuupäeva. Kui sain aru, millise CMS'i peal koduleht (saidi esileht, mitte tingimata blogi) käib, siis panin ka selle kirja.

Mida nendest andmetest järeldada võiks?

No näiteks seda, et tihtipeale pole kingsepa pojal kingi jalga panna või veebiturundaja enda leht polegi nii super-hüper-mega-vinge kui arvata võiks.

Tegelikult võib korras olevateks lugeda vist need lehed, kus vigade arv on 0 ja lehel on mingigi pagerank? Hoiatustega on nii, et näiteks W3C validaator, mis peaks kõigi standardite isa olema, neid ei näita aga plugin näitab.

Suur osa Eesti internetiturundajatest peavad ka blogi ja teevad seda päris aktiivselt. Küllap kohtun paljudega neist tänasel Blogfestil.

Mitmed on kogu oma kodulehe WordPress'i baasil üles ehitanud. See peaks kõigile kindlust lisama, et tegu on tõsise platvormiga.

Kui sinul tekkisid mingid muud mõtted, siis saad neid kommentaarides jagada.

* * *

Minu blogi esilehe pagerank on 4, vigu ja hoiatusi tavaliselt pole ning Website Grader hindab seda hindega 99.6.Veebilehtede valmistamise ja turundamisega ma ei tegele.

Miks vigu "tavaliselt" pole? Selle pärast, et WordPress kipub ise vahest sisu ümber tegema. Näiteks selles postituses tuleb kindlasti mitu errorit sest WP parandab "<td><p>" ümber <td> peale. Samuti tekib jama, kui sidebaril näidatava postituse pealkiri sisaldab ' märki.

The post Eesti internetiturundajate veebilehed appeared first on Aarne bloog.

Ja nüüd numbrid

133 680 308b: Just nii palju võtab mu blogi kõvakettal ruumi. See sisaldab nii WordPress’i enda failid kui ka kõik pildid ja muu kraami aga mitte andmebaasi.

5 427 faili ja 283 folderit: Jällegi kogu kupatus, WordPress ise koos pluginatega, pildid, jne, kokku. Suur number tuleb osaliselt sellest, et WordPress teeb igast pildist automaatselt erineva suurusega thumbnailid valmis.

~130MB ja 985 522 rida andmebaasi 61’s erinevas tabelis: Mõned statistikapluginad kohe armastavad andmeid koguda. Aega-ajalt peaks käsitsi natuke vanu andmeid ära kustutama.

79 458 rämpskommentaari: Just nii palju on Akismet blogi alustamisest spämm­kommentaare kinni pidanud

Larko (29), Offf (22) ja Tõnu (21): on mu postitusi 2009 aasta jooksul kõige rohkem kommenteerinud. Sulgudes olev number näitab kommentaaride arvu.

41.05% Firefoxi kasutajaid: IE juhib ikka veel 51.01 protsendiga. Mida suurem on Firefoxi kasutavate külastajate arv, seda geekimad su koduleht ja selle külastajad on. :)

74  479 külastajat: Alates 01.01.2009 kuni eilseni. Need külastajad on siin vaadanud 125 632 lehte.

1 149 postitust: Koos käesolevaga on neid just nii palju kokku saanud. Esimese postituse avaldasin 02.03.2006 ja siiani tuleb keskmiseks 0.93 postitust päevas. Peaks endale vist elu hankima.

Subclub (6 653), unenägudeseletaja (5 010)  ja tuludeklaratsioon (4 462): Just neid väljendeid on jooksval aastal kõige rohkem otsitud. Sulgudes jällegi otsingute arv.

The post Minu blogi numbrites appeared first on Aarne bloog.

Üks asi, mis mulle selle juures üldse ei meeldinud oli see, et kui peale mõnd pikemat surfimissessiooni tahtsin ma kõik tab’id sulgeda, siis tihtipeale panin ma suures sulgemishoos kogu brauseri kinni. Minu jaoks on see ebamugav sest mitmes arvutis on mu Firefox seadistatud sulgemisel kogu ajaloo ja salvestatud paroolid ära unustama. Nii pidin ma uuesti brauseri käivitama ja paroolid sünkroniseerima. Tüütu.

Õnneks on selle vastu, et Ctrl - F4 abil brauser kinni läheb, ka abi olemas:

• Kirjuta aadressireale about:config
• Leia muutuja browser.tabs.closeWindowWithLastTab ning muuda selle väärtus False’ks.
• Naudi!

Via Lifehacker.

The post Ära Firefoxi kogemata sulge appeared first on Aarne bloog.

Seoses sellega tekkis mul üks küsimus: kas paadunud Firefoxi kasutaja peaks kasutama allalaetavat valimisrakendust või on siiski eetiline ja moraalne selleks tähtsaks toiminguks Internet Explorer käima panna?

Juuresoleval pildil on minu hääletuskast.

The post E-valimiste eetika appeared first on Aarne bloog.

Paljud ei mäleta, et natuke rohkem, kui aasta tagasi tehti täpselt sama asja. Alates 02.05.2008 vähendati paroolikaardiga tehtavate ülekannete limiit 5 000 krooni peale. Põhjendused olid üsna sarnased: paroolikaart pole turvaline ja kõik toimub kasutajate endi huvides.

Nii, nagu ka eelmisel aastal, kutsub see üles väikese pahameeletormi, kes ei saa kasutamisega hakkama, kellel pole ID kaarti, jne.

Eelmise aasta kohta ei mäleta, aga sellel aastal on paroolikaardi limiidivähendamisega koos ka väike lisaüllatus Swedbank'i kasutajatele:

Alates 18.maist kehtib Swedbankis ühtlustatud hind pangakontoris tehtavatele siseriiklikele maksetele, senine teise panka minevatele maksetele kehtinud hind 15 krooni laieneb ka pangasisestele maksetele. Sama kehtib ka maksete kohta telefonipangas.

Kõik inimese hüvanguks. Kõik inimese õnne nimel.

Minu jaoks see muudatus suuremaid probleeme kaasa ei too, sest ma olen niisugune imelik, kelle ID-kaart töötab ka Firefoxi all. Ilma mingite häkkimisteta, lihtsalt töötab. Sertifikaadid on mul samuti uuendatud. Kuna ma ei viitsi tavaliselt ID-kaardi lugejat arvuti küljes hoida, siis ainuke ebamugavus, mida ma praegu ette näen on see, et talvekuudel peab korterimakse tegemiseks siiski spetsiaalselt lugeja välja otsima.

The post Uus on hästi unustatud vana appeared first on Aarne bloog.

Minu meelest on tegu toreda ideega kus inimesed saavad tavapärasest keskkonnast erinevas kohas ID-kaardi kasutamist proovida.

Mingit ohtu ma niisuguse kohas ID-kaardi koodide kasutamisel ei karda aga enne allkirjastamist soovitaksin kasutustingimused läbi lugeda. Kampaanias osaledes annad sa õiguse oma meiliaadressile kampaaniaga seonduvat infot saata aga samas jääb sulle õigus see luba alati tagasi võtta.

Need, kes arvavad, et reformikad korjavad niimoodi endale võltshääli, peavad kahjuks pettuma: hääletada saab iseenda, oma naabri, oma sõbra ja "Euroopa tasemel tegija" poolt (esimene, pisike  pilt).

Olen jõudnud oma valiku allkirjastamiseni:

Valmis. Olen ennast registreerinud:

See postitus ei ole seotud sellega, et ma mõnda erakond kuuluksin või mõnda neist eriliselt toetaksin. Kui oled mu blogis Reformierakonna reklaame näinud, siis need on siin puhtalt ärilistel kaalutlustel - ma saan nende näitamise eest reklaamifirmalt raha.

The post Saatsin ennast Brüsselisse appeared first on Aarne bloog.

Siinkohal tuleb appi mõnus tööriist Foxmarks.

Foxmarks võimaldab järjehoidjaid mitme erineva arvuti vahel hõlpsalt sünkroniseerida. Toetatud on Firefox, IE ja Safari.

Salvestatud järjehoidjad (paroolid loomulikult samuti) ei ole võõrastele kättesaadavad ning mulle sobib see väga hästi. Eriti mõnusaks teeb asja see, et ma ei pea oma paroole ja järjehoidjaid Foxmarks’i serveris hoidma vaid saan vabalt ka oma FTP kontot kasutada. IE puhul ma FTP kasutamise võimalust ei leidnud ja seetõttu jäi proovimata ka Firefoxi ja IE omavaheline sünkroniseerimine.

Igati hea ja vajalik tööriist mu meelest!

* * *

Eile teatas Foxmarks, et nende uueks nimeks saab Xmarks. Kui Foxmarks uusim versioon 2.7.2 toetab ka teisi brausereid, siis uus Xmarks on esialgu vaid Firefox’ile.

The post Järjehoidjate ja paroolide sünkroniseerimine appeared first on Aarne bloog.

Õnneks lubatakse siiski Mozillat kasutada ja Firefox 3.0.5 abil on andmebaas täiesti kasutatav.

The post Ja turvalisus pistke endale… appeared first on Aarne bloog.

Mina ostsin need Mustamäelt, Tammsaare tee Grossi poest. Maksid 9.80 ja suurus on 25 - 28cm. Minu enda jalg jääb sinna 28+cm kanti ja need sokid ei oleks minu jalas eriti mugavad. Ostmata ei suutnud samuti jätta.

Kui sa soovid neid sokke endale saada, siis jäta kommentaar. Esimene soovija saabki sokid tasuta endale. Mustamäele tuleb sokihuvilisel neile ise järele tulla.

The post Firefox’i sokid appeared first on Aarne bloog.

Mõlemad variandid on võimalikud. Loomulikult ei saa täielikult teise brauseri välimust üle võtta kuid mingi sarnasus siiski tekkib.

Firefox Chromeks

Selleks, et muuta Firefox Chrome näoliseks, kasuta Firefox'i Add-on'i Chromifox.

Sarnasus on tegelikult vaid pinnapealne ja suurem osa su Firefox'ist on endiselt vanamoodne.

Selle eest on installimine väga lihtne: kliki eelpool viidatud linki, installi Add-on, restardi Firefox ja valmis see asi ongi. Sobib ka Linux'i ja Mac'i kasutajatele, kes muidu üldse Crome't proovida ei saaks.

Crome Firefoxiks

Google Chrome muutmiseks Firefox'i näoliseks on samuti võimalus olemas.

See kord on muutmine natuke keerulisem.

Sule Chrome. Tee koopia failist default.dll mis asub tavaliselt kataloogis C:\Documents and Settings\KASUTAJANIMI\Local Settings\Application Data\Google\Chrome\Application\VERSIOONINUMBER\Themes\ ja asenda see siit tõmmatud failiga. Peale Crome uuestikäivitamist näeb ta natuke Firefox'i moodi välja.

* * *

Eks igaüks võib piltide järgi ise otsustada, et kui sarnaseks või erinevaks erinevad brauserid muuta annab. Ise ma kumbagi moodust kasutama ei haka.

The post Firefox ja Chrome – vaheta välimust appeared first on Aarne bloog.

Võib-olla kõik ei tea veel, et ka uuel Google Chrome'l on analoogsed about-lehed olemas.

Kirjuta paksu kirjaga osa Google Chrome aadressireale ja vajuta enterit:

• about:memory - Mälukasutus
• about:stats - Statistika Chrome kasutamise kohta
• about:network - Info võrgu kasutamise kohta
• about:internets - Joonistab interneti üles :)
• about:histograms - Toredad graafikud. Sisu kahjuks ei mõista eriti.
• about:dns - Info ette puhverdatud DNS kirjete kohta?
• about:cache - Info puhvri sisu kohta
• about:plugins - Info installitud pluginate kohta
• about:version - Google Chrome versiooniinfo

Lisaks saab näha lisainfot puhvris olevate failide kohta ja lehe koodi:

• view-cache:[URL]
• view-source:[URL]

URL'id tuleb ette anda täies mahus, st http://... jne. Puhvri info nägemiseks tuleb ette anda URL failini, näiteks view-cache:http://h.delfi.ee/g/l/logo_delfi_et.gif.

Via Lifehacker.

The post Google Chrome sala-lehed appeared first on Aarne bloog.