Veebruari lõpus kirjutasin ma sellest, et meie elu on nii raske, et inimesed otsivad võimalust ennast varuosadeks müüa. Ma pole jurist aga mõned üksikud paragrahvid ma meie seadustest siiski leidsin, mis ütlesid, et elundite müümine on ebaseaduslik.
Möödunud neljapäeval sain oma 12.02.2010 Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjale ka lõpuks vastuse. Nemad teavad paragrahve palju paremini:
Elundidoonorlus
Lugupeetud härra Toompark
Pöördusite meie poole küsimustega elundidoonorluse kohta.
Esitatud küsimused:
- Kas Eestis on mingil moel võimalik legaalselt oma organeid (näiteks üks neer) maha müüa?
- Kas oskate viidata, milliste õigusaktidega see reguleeritud on?
- Kas niisugune asi on võimalik mõnes teises riigis?
Elundidoonorluse valdkonda reguleerivad rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seadus ning selle rakendusaktid, mis on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249916.
Nimetatud seaduse § 3 sätestab muuhulgas, et elundite loovutamise eest tasu pakkumine ja ainelise kasu saamine on keelatud; § 9 kohaselt on elusdoonorilt elundi eemaldamise üheks tingimuseks, et elundi eemaldamise eesmärgiks on selle raviotstarbeline siirdamine doonori alanejale sugulasele, abikaasale või faktilisele abikaasale, vanemale, vanavanemale või nende alanejale sugulasele; § 17 sätestab doonorile, kes sai elundi loovutamise eest ainelist kasu, rahalise karistuse. Karistusseadustiku § 140 näeb ette karistuse doonorlusele kallutamise eest.
Ainelise kasu saamise keeld on sätestatud ka rahvusvahelistes õigusaktides. Eesti on ratifitseerinud Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni inimelundite ja –kudede siirdamist käsitleva lisaprotokolli (kättesaadav elektroonilise Riigi Teataja aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=606732&replstring=33), mille artiklite 21 ja 22 kohaselt on keelatud elundi loovutamisel rahalise tulu teenimine ning elundiga kaubitsemine. Samuti on doonorluse mittetulunduslikud põhimõtted toodud rakkude, kudede ja elundite käitlemise ja siirdamise seaduse aluseks olevates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides. Sarnaselt on tehtud ettepanek antud küsimus reguleerida ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõus siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta, direktiivi eelnõu arutelu Euroopa Komisjonis ei ole veel lõppenud.
Vastuse saamiseks küsimusele antud valdkonna reguleerituse kohta mõnes teises riigis soovitame Teil pöörduda konkreetse riigi tervishoiukorraldusega tegeleva asutuse poole.
Käesoleval ajal viib Eestis elundi siirdamisi läbi SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kellelt on võima saada täiendavat informatsiooni (e-posti aadress koordinaatorATkliinikum.ee või Anni.KuusvekATkliinikum.ee).
Lugupidamisega
. . .
Hea ja ammendav vastus. Vastus tuli digiallkirjastatud PDF failina. Võtsin endale enne avaldamist vabaduse natuke kujundust muuta, meiliaadressid peita ja lingid aktiivseks teha.
Lisa kommentaar