Armid kaunistavad meest?

KollKes meist poleks kuulnud pealkirjas toodud väljendit “armid kaunistavad meest“. Juhtusin hiljuti sellel teemal vestlema ja lõpuks kujunes minus välja arvamus, et see ütlus on vale.

Armid on ju mingisuguse vigastuse tagajärg. Vigastada saavad need, kes on millegi alla jäänud, kusagilt kukkunud, sisse lõiganud, otsa sõitnud, jne. Kokkuvõttes need, kes on käpardid, ei jälgi ohutustehnika nõudeid või töllerdavad seal kus vaja pole.

Kas niisuguse õnnetuse tulemusena saadud arm on mingi kaunistus? Arvan, et mitte.

Minu ihul erinevates paikades olevad armid on kõik just niimoodi saadud - oma enda hooletusest ja rumalusest. Uhkustada küll millegiga pole.

Võib-olla, et mõne eriti vapra teo tegemisel, näiteks sõjas vaenlasega võideldes, maailmarekordit purustades või last põlevast majast päästes, vms saadud armid on kaunistuseks või isegi teataval moel aumärgid. Need on erijuhtumid ja loodetavasti saab niisuguse ülla teo sooritaja Presidendilt mõne päris aumärgi ka.

Sildid: #, #, #

Monika talumatu kargus

Bregenz 24.11.2010Täna hommikul tööle minnes ei saanud nagu alguses arugi, et mingi torm kusagil oleks. Võrreldes eilse õhtuga polnud maja ümber üldse eriti rohkem lund ja hommikul raadiost kuuldud raadiokuulajate telefonikõned tekitasid väikest hämmastust.

See arusaamatus kestis küll ainult esimese tuuleiilini. Hea, et püsti jäin. Tundsin head meelt, et ma igaks juhuks kodust väljudes läki-läki pähe panin.

Edaspidi olin juba ettevaatlikum. Peale seda hakkasin ka muid märke tähele panema. Sõidutee oli lumisem, kui tavaliselt. Bussipeatus oli ebatavaliselt rahvarohke. Buss saabus küll täiesti õigeaegselt kuid oli harjumatult täis.

Kristiines bussist väljudes oli lugu juba hoopis hullem. Bussipeatusest kontorisse sumpasin pea põlvini lumes. Vähemalt kohtasin oma paarisajameetrisel teel kolme teed puhastavat traktorit ja varsti peaks asi korras olema.

Ei ole see Monika nii kuri midagi. Siiski, üks klient helistas mulle hommikul ja ütles üles tänaseks kokku lepitud seadmete rendi. Tema ei taha niisuguse ilmaga õues maad mõõta. Ma mõistan.

See ei tohiks ju kellelegi üllatus olla, et meil siin kandis talvel lund sajab ja külm on? Meil on ju kõigil inimestel soojad kindad / mütsid / sallid olemas. See, kellel siin maal sooja jopet pole, on ise süüdi, kui kõht külmetab. Minu meelest on väga imelik, et juba Detsembri alguses peab linn reservfondist 2 miljonit lume väljaveoks eraldama. Miks lumekoristuseelarve algselt nii puudulikult rahastatud oli? Või siis ikka kõik veel ei tea, et talvel lund sajab...?

Sildid: #, #, #, #, #

Ma esitlen Teile reklaamiagentuuri PlanB!

Jätke jama!Igaüks, kes tegeleb kodulehtedega on tõenäoliselt kuulnud väljendist  "SEO". Kindlasti  suudab ta ka mõista, kui oluline kogu see kraam on.  Nendele, kes siiski ei tea, siis lühend SEO tähendab inglise keeles “Search Engine Optimization“. Sellele väljendile on mitmeid tõlkeid ja asjale lähenetakse vägagi erinevalt.

Eestis nii tüüpiline traditsiooniline ja stagneerunud vanakooli netiturundaja tõlgib seda kui “otsingumootoritele optimeerimine“ ja asja sisuks on see, et su koduleht tehakse niisuguseks, et see otsingumootoritele meeldiks ning koduleht otsingutulemustes esimeste hulgas oleks. Tüüpiline ja igav.

Vaid kõige kreatiivsemad ja atraktiivsemad spetsialistid, nagu näiteks firma Plan B Creative, suudavad siin asja sisulise mõtteni minna. Nemad võtavad otsingumootori ning optimeerivad selle sinu koduleheküljele vastavaks (teenuse nimi “Otsingumootori optimeerimine“). Tase ja vinge!

Lisaks sellele töötab PlanB välja, trükib, positsioneerib, turundab ja planeerib pea et mida iganes. No ja lõpetuseks ei saa mainimata jätta, et neil on hunnik eraisikute meiliaadresse, millele nad saavad üsna valimatult kraami saata.

* * *

Eestikeelse spämmiga on kahjuks see lugu, et Gmail taha ühelt saamalt saatjalt tulnud rämpsu mitu korda käsitsi spämmiks märkida lasta. Natukese aja pärast filter siiski õpib ja edaspidi ei kuule ma loodetavasti Plan B Creative OÜ nimelisest firmast enam mitte kunagi mitte midagi.

Sildid: #, #, #, #, #

GLONASS start 05.12.2010 – ebaõnnestumine

Satelliidid05.12.2010 saatis Venemaa Baikonuri kosmodroomilt teele 3 uut GLONASS-M satelliiti. Erinevalt tavalisest ei läinud seekord kõik hästi. Proton kandreakett kaldus ettemääratud trajektoorist kõtvale, ei jõudnudki peale starti orbiidile ja kukkus koos satelliitidega 1 500 km Honolulust loodes Vaiksesse Ookeani

Õnneks ei kaasnenud selle õnnetusega mingeid inim- ega muid ohvreid. Ma ei tea, palju üks satelliit maksab, aga ega see odav kindlasti pole. Venemaa navigatsioonisüsteem sai kõva löögi igal juhul.

Ebaõnnestunud start oli sellel aastal juba 11. Proton tüüpi raketi start ning kõik eelnevad, kaasa arvatud 2 GLONASS starti, toimusid edukalt.

Praegu on orbiidil 26 GLONASS satelliiti, millest 2 on reservis ning 4 hoolduses. Kasutatavaid satelliite on seega 20. Eelmine GLONASS satelliitide start toimus 02.09.2010 ja üleeelmine 02.03.2010.

Ajakirjandusest:

Sildid: #, #, #, #, #

Rauast papiks – Tehtud!

Mul on aastaid olnud niisugune komme, et üks kõik kust koju jõudes tõstan suure osa asjadest taskutest välja. Kuna meie sendid suurt miskit ei maksa, siis välja minnes ma lihtsalt ei viitsinud neid koos muu kraamiga taskusse tagasi toppida. Nii need sendid mul muudkui koju kogunesid ja kogunesid.

Tegin nüüd ka selle tembu ära, et viisin koju kogunenud sendid ilusasti juba novembris panka. Täpselt 130 krooni nagu maast leitud. Umbkaudu 3 aastat kogutud. Panin pangakontole, mitte ei löönud kohe laiaks ehkki mulle juba soovitati, et 13 õlut võiks selle eest saada.

Sentidest lahtisaamine oli lihtne: läksin panka, valasin mündid masina kaussi ja vajutasin "Start" ja masin hakkaski lugema. Vahepeal aitasin natuke kausi kallutamisega kaasa ja varsti oligi kogu mu raud ilusasti loetud saanud. Peale "Stop" vajutamist masin mõtles masin natuke ja andis mulle kviitungi. Kviitungi andsin mina omakorda tellerile kes siis juba ilusad otse rahapajast tulnud paberkroonid mu kontole pani.

Kviitungil oli täpselt kirjas, et mitu millises vääringus münti ma masinasse toppinud olin.

Ehki ma küsisin viisakalt, mulle siiski pangas pildistamise luba ei antud. Seepärast ongi siin rahalugemismasina ja kviitungi pildi asemel lihtsalt pilt nendest samadest müntidest minu elutoa laual, mis ma nad panka viisin.

Raha ja rikkus

Loodetavasti aitasin ma oma varase rahavahetusega kaasa sellele, et aasta lõpus ja järgmise alguses pankades tekkivaid järjekordi lühendada. Lisaks on positiivne see, et mingit teenustasu niisuguse asja eest ei võeta. Järgmiseks aastaks ei tasuks sendilasust vabanemist jätta sest siis töötavad masinad juba eurodega ja siis ei pruugi see protseduur enam üldse nii lihtne olla.

Minu raud sai nüüd papiks. Ise olen rahul.

Sildid: #, #, #, #, #

Nädal 47 2010 aruanne

Tere tulemast!Lugejate nõudmisel mõned meenutused möödunudnädalasest komandeeringust.

Startisin Tallinnast lennukiga esmaspäeval kell 14:45.

Kuna ma olin täpselt samas kohas juba 8 korda käinud, siis oli kohalejõudmine kõik juba teada ja tuntud ning midagi uut ei olnud. Tavapärasest rutiinist erinev oli vaid see, et juba Zürichi lennujaamas kohtusin Leedu kolleegiga ja seega sain tavalise aknast paistva vinge vaate nautimise asemel ka mõnusast jutuajamisest rõõmu tunda.

Mulle oli reserveeritud koht Widnau parimas hotellis Hotel Forum. Paraku on see hotell ainult mittesuitsetajatele ja vahele jäämise korral ootab 500 CHF suurune trahv. Õnneks on kohe kõrvalmajas ka üks täitsa OK hotell Metropol. Kui ma sinna millalgi 21:15 paiku kohale jõudsin, oli neil mulle õnneks viimane vaba suitsetajate tuba anda. Hinnavõit 35 CHF/öö minu kasuks.

Teisipäeva hommikul kell 8 sai kogu grupp kokku ja koolitus algas. Peale minu oli kohal 1 tegelane Lätist, 1 Leedust ja 1 Valgevenest ning 4 tükki Ukrainast. Niisugune seltskond põhjustas tihti ka probleeme sest Ukrainlased ja Valgevenelane kippusid tihtipeale omavahel vene keeles rääkima ja siis jäid kõik koolitajad nõutu näoga vahtima. Vahepeal pidin isegi vene - inglise tõlget tegema. See ei tähenda muidugi, et nad kõik poleks lahedad sellid olnud. Leidsin kõigiga ühise keele.

Esimesel päeval õpetati meile uusi tahhümeetreid ja nende superlahedaid omadusi. Puutetundlik ekraan, sisse ehitatud kõlar, ikoonidel põhinev menüü, integreeritud 5mpx kaamera ja 20fps videopilt on tõesti muljetavaldavad. Tänapäeva moeka tahhümeetri abil saab isegi puutetundliku ekraani ja styluse abil digipilte joonistada!

Mina ja ZenoTeisel päeval näidati viimaseid uuendusi GNSS seadmete vallas. Asjad on ikka nii lihtsaks tehtud, et varsti saab maamõõtmise välitööga hakkama ka põhihariduseta koolijuntsu. Kõik seadistused käivad wizardite abil ning mõõtmine on kah point & click meetodil.

Teise päeva õhtul toimus ka traditsiooniline social event ehk siis kogu õppurite ja õpetajate grupp läks koos restorani. Seekord ei mindud mõnda mägisesse Šveitsi kohta vaid hoopis Austriasse: Viva Cantina Mexicanasse. Ma ei mäleta enam, mis selle toidu nimi oli, mida ma sõin, aga väga hea oli. Mulle toodi lauale panitäis küpsetatud liha ja topsitäis mingit õhukest taignast küpsetatud lehekesi. Tõstsin lehe oma taldrikusse, lisasin pannilt liha, keerasin rulli ja sõin. Super!

Viimased poolteist päeva õpetati uusi GNSS vastuvõtjaid GIS rakendusteks ja nende juurde kuuluvat kontoritarkvara. Teisel pildil tegelengi parasjagu vastuvõtja häkkimisega. :)

Ilm oli kogu aeg ilus ja see oli oluline sest igal päeval oli paar tundi praktilist koolitust õues. Reedel küll oli juba lumi maas aga see ei seganud.

Reedel läksin Heerbruggist 15:15 rongile ja lennuk maandus Tallinnas laupäeva varahommikul 00:30. Vahepeal keerasin kella tund aega tagasi kah.

* * *

Loodetavast annab see postitus aimu ka sellest, miks ma möödunud nädalal meilidele ega ka pea millelegi muule ei vastanud. Hotelli fuajees oli 1 interneti ühendatud arvuti ja mõnel hommikul oli see lihtsalt juba hõivatud. Õhtul oli muudki teha, kui netis istuda ja päeval koolituse ajal kästi isegi mobiilid välja lülitada.

Sildid: #, #, #, #

Puhastus. Sofi Oksanen.

Kole? Ei ole ju!Kroonilise internetiühenduse puuduse tõttu oli mul sellel nädalal veidi vaba aega ja lugesin läbi Sofi Oksaneni Puhastuse. Umbes 320 üsna ladusat lehekülge teksti. Ei miskit uut, ei miskit erilist.

Ma usun, et iga minuvanune eestlane on juba terve hunniku samasisulisi raamatuid, mis räägivad meile rasketest aastatest,  läbi lugenud. Uue vabariigi algusaastatel ilmus niisuguseid virnade viisi.

Ma ei taha üldse öelda, et tegu oleks mingi halva raamatuga, lihtsalt ma juba olen seda lugu lugenud ja tean seda kõike, millest raamat räägib, niigi.

Üks asi, mida ma tähele panin, on see, et Oksanenil paistab olema mingi eriline värk lõhnadega. Ta kirjeldab pea igat situatsiooni ja olukorda lõhna kaudu. Sama märkasin ka Stalini lehmade juures aga siis ei torganud see veel nii palju silma. Võib-olla mittesuitsetajatel ongi niisugune lõhnaderikas maailma aga seda ma kahjuks enam ei mäleta.

Nüüd jään ootama, et kas Oksanen või keegi teine kirjutaks raamatu, mis jutustaks eestlaste eepilisest võidust kurja ja paha üle. Oleks päris mõnusaks vahelduseks kõigele sellele nutule ja halale, mida eestlastest kirjutatakse.

Igatahes, tänusõnad Larkole kes mulle selle raamatu laenas. Tagastan esimesel võimalusel.

Sildid: #, #, #

Olen välismaalasele sarnanev?

Mikskipärast peeti mind eile pidevalt kellekski teiseks, kui ma tegelikult olen.

Tallinna lennujaamas meelitas üks kena neiu mind inglise keeles Eesti Ekspokeskuse boksi väljapanekuga tutvuma. Ta oli vist natuke pettunud, kui selgus, et ma lihtsat maatõugu olen aga oli siiski lahkelt nõus mulle väljapanekut tutvustama. Vaatasin, tavalised Eesti asjad selle sõna kõige paremas tähenduses.

Helsinki lennujaamas kutsus jällegi üks kena neiu mind reisiteenuste kohta tagasisidet andma. See jäi siiski kohe alguses katki, kuna ma ei ela Soomes.

See, et Sveitslased mind omaks peavad, pole mulle juba ammu üllatuseks.

Mina leian niisugusele asjale vaid kaks selgitust:

a) Ma näen välja nagu mingi välismaalane (vähe usutav).

b) Ma olen nii vastupandamatu, et tüdrukud lihtsalt tahavad minuga jutu peale saada (üsna tõenäoline).

Sildid: #, #, #

e!DESIGN – käidud!

Reedel oli mul tore võimalus osaleda Altexi korraldatud seminaril e!DESIGN ning ehkki ma pole disainer kuulsin sealt nii mõndagi huvitavat.

Minule isiklikult meeldis kõige rohkem Kristjan Janseni ettekanne väikestest katkistest asjadest mis jutustas meile sellest, kui palju on meie ümber asju, mis on katki ja kuidas see meie elu ebamugavaks teeb.

Teine etekanne, mis mulle teistest enam meeldis, kanti ette David McCandless poolt ja see rääkis sellest, kuidas informatsiooni huvitavalt näidata. Soovitan kindlasti linki klikkida sest sõnades seda ilu juba edasi ei anna.

Mulle meeldis.

Blogimine on kasulik

Sildid: #, #, #, #

Mul ju pole printerit…

Phragmipedium Eric YoungÜhel päeval tweetis Peeter Marvet niisuguse asja:

taotlusvormi täitmiseks on 2 võimalust: a) võite vormi välja printida ja seejärel täita; b) võite vormi täita arvutis ja seejärel printida

Valikuvõimalusi ju justkui on aga mina oleks niisugusel puhul hädas. Mul nimelt pole printerit.

Vähe sellest, et mul praegu kodus printerit pole, mul pole seda kunagi olnudki. Mul on pikemat aega olnud laual see kast, kus sees on mitmesugused arvutijupid, mul on üks teine, nüüd juba üsna õhuke, kast, mis näitab pilti ja on klaviatuur. Viimased ~15a on mul ka hiir olnud ja natukene vähem aega ka kõlarid. Samas on mul kodus üks arvuti, millel pole isegi monitori sest tema juhtimine käib automaagiliselt ja vahest väikese kaughalduse kaasabil. Klaviatuur ja hiir on tal küll küljes aga nende kaablid on kaablivitsaga kokku tõmmatud.

Miks julgeb mingi vormikoostaja arvata, et printer on mingi niisugune asi, millel kõigil teenuse kasutajatel ligipääs on?

Meil on siin muideks parasjagu 21. sajand käimas, kus erinevaid vorme ei täideta mitte ainult tavapärase monitor + klaviatuur + hiir + printer koosluse abil. Meil surfitakse siin telefonide, telekate, külmkappide, jne, jne abil. Ma ei tea, kas moekad iSeadmed oskavad kuidagi printeriga suhelda. Ma ei tea isegi seda, kas mu enda S60 telefonist oleks võimalik midagi välja trükkida ja ma ei vaevu seda ka välja uurima.

See, et äkki võtad oma dokumendi flopile, viid tööle ja trükid siis tööandja kulumaterjale kasutades välja, pole ju lahendus. Äkki ma töötan ........ ja seal lihtsalt ei kasutatagi arvuteid (huvitav, mis koht see on?).

Ma pakun siinkohal mõnele rohelist mõtteviisi toetavale erakonnale välja idee, algatada mingisugune niisugune seadus, mis keelaks riigi ja kohalike omavalitsuste e-teenuste poolt eeldamise, et kasutajal on printer, paber ja tint/tahm olemas.

Need, kes on kohustatud digiallkirjastatud dokumente vastu võtma, hoidku alt! Ma olen oma blogis juba tegelikult 2 näpunäidet andnud, kuidas teiesuguste paber + kuupäev + allkiri + pitsat asjaajamist armastavate tüüpidega toime tulla: kuidas suvaline asi PDF'iks printida ja kuidas PDF blanketti ilma trükkimatta täita ja allkirjastada.

* * *

Teine, täiesti mitte teemasse haakuv idee on see, et kõigi riigi ja kohalike omavalitsuste e-teenuste iga lehe allservas oleks väikses kirjas teada antud, kes selle teenuse tehnilise lahenduse tegi. Üsna varsti oleks kadunud need saidid, mis töötavad ainult mingi kindla brauseri, ekraaniresolutsiooni või kasutaja jalanumbri puhul. See idee on tasuta kasutamiseks kõigile.

Pildil on Phragmipedium Eric Young ja 99% tõenäosusega on see orhidee.

Sildid: #, #, #, #, #, #