Suur tänu teile kõigile usalduse eest!

Saadud 30 häält oli kõvasti rohkem, kui ma ise loota julgesin. Kui vaadata, mitu häält sai meie kultuuriminister (29) või mitme häälega Tallinna linnavolikokku saadi (31 ja 13), siis võin ennast päris uhkena tunda. Tallinna 1570 kandidaadist jagasin ma koos 8 teisega 526. kuni 534. kohta. VTK arvestuses olin 93 kandidaadi hulgas 50.

Kahjuks küll jäi VTK häältesaagist väheks, et valimiskünnist ületada kuid päris mahavisatuks neid hääli minu arvates siiski lugeda ei saa. Loodan, et erakondadele sai mingisugunegi sõnum saadetud selle kohta, et on palju inimesi, kes nende tegevusega rahul ei ole ja ootavad muutusi.

Mis ma isiklikult valimistel osalemisest sain? Tutvusin paljude huvitavate inimestega, sain aimu valimistel osalemise köögipoolest aga eelkõige pani see mind vast  mitmete asjade üle järele mõtlema.

Mis edasi? EU parlamendi ja Riigikogu valimistel ma küll osaleda ei plaani. Parteistumisele endiselt ei mõtlegi. Nelja aasta pärast toimuvate KOV valimisteni on nii kaua aega, et mingisuguseid plaane on veel vara teha.

Mulle antud usalduskrediiti peaksin nüüd kuidagi Mustamäe üldiseks hüvanguks ära kasutama aga siin mul selget ideed pole. Olen avatud ettepanekutele.

See on nüüd tõesti mõneks ajaks viimane poliitikateemaline postitus.
Naljakad kassid ja muus säärane ootavad ammu aega, et pildile pääseda.

The post Minu valimistulemus 2013 appeared first on Aarne bloog.

The post Piraadipartei liikmed KOV2013 valimistel appeared first on Aarne bloog.

Kindlasti oleks veel paremini saanud aga minu meelest on tähtsad asjad kirjas.

Minule eriti südamelähedane punkti jäi kahjuks programmist siiski välja, kui Mustamäega piisavalt mitte haakuv:

Vaba Tallinna Kodanik välistab linna(osa) raha eest tehtavad populistlikud teavituskampaaniad ja propagandameedia. Maksumaksja raha kasutamine peab olema eetiline ja läbipaistev, ning kõik valitsemisega seotud andmed ja dokumendid, mis ei sisalda riigisaladust või delikaatseid isikuandmeid, peavad olema kõigile soovijatele hõlpsasti kättesaadavad.

Aga nüüd asja juurde:

VTK programm Mustamäel

1. Mustamäe Linnaosa Valitsus peab järgneval tegutsemisperioodil senisest märksa enam pöörama tähelepanu koostööle Mustamäe vabaühingutega. Vabaühingutega tuleb pidada plaanipärast dialoogi, et ühiselt leida häid lahendusi linnaosa väljakutsetele: suurem turvalisus, parem transport, laste arengu tagamine, vaesuse leevendamine jne.
   Linnaosa valitsusel tuleb leida rohkem rahalisi vahendeid, kompetentsi ja koostöötahet, et finantseerida vabaühingute tegutsemist väljakutsetele vastamisel ja erinevate sihtrühmade huvide kaitsel. Ladus koostöö ja tõhus tugi linnaosa algatusvõimelistele kogukondadele on kaasaegse jätkusuutliku arengu proovikivi ning toetab inimeste soovi elada ja töötada oma kodumaal.
2. Tuleb parandada linnaosadevahelist transpordiühendust. Iga mustamäelane peab saama suviti ilma ümberistumiseta Kakumäe, Stroomi ja Pirita randa. Parema transpordiühenduse peab looma ka lennujaama ja sadamaga.
3. Parkimine on linnaosas suur probleem. Tammsaare tee ääres olevate garaažide asemele tuleb teha mitmetasandilised parklad, kus praegused garaažiomanikud saaksid osaluse.
4. Bussipeatuste kitsukesed paviljonid on praegu mõeldud reklaamiandjatele. Nende asemel tuleb ehitada kolm korda suuremad mugavad varjualused, mis kaitsevad vihma, tuule ja lume eest, ning bussipeatuste juurest peavad kaduma silmariivavad vanad kioskid.
5. Mustamäe vajab oma hooldekodu. Meie inimesed, kes elanud siin poolsada aastat, ei pea vahetama elukeskkonda, vaid võivad veeta oma vanaduspõlve armsaks saanud linnaosas. Hooldekodu võimalik asukoht on ehitatava EELK Maarja Magdaleena kiriku lähedal.
6. Mustamäe lastele peab vanemahooldushüvitise lõppedes olema tagatud turvaline ja kodulähedane lasteaiakoht, kus jätkub voodikohti, kappe ja kasvatajaid kõigi laste jaoks. Kooli peavad kõik lapsed pääsema jälle ühes vahetuses.

* * *

Vaba Tallinna Kodaniku üldised põhimõtted on ära toodud siin: Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik lähtekohad 2013. aasta volikogu valimisteks ja nendele kirjutan ma kahe käega alla.

The post Vaba Tallinna Kodanik Mustamäel appeared first on Aarne bloog.

Mina pole kunagi varem valimistel osalenud ning seega pole ma varem ka valija ees mingisuguseid kohustusi võtnud.

Luban, et valituks osutudes asun ka volikogus aktiivselt tööle. Ma olen juba ammu arvanud, et valituks saamine peaks kandidaadile panema kohustuse oma valijate tahet ellu viia ning muudes kohtades ei tohiks valitu oma tööperioodi jooksul kandideerida.

* * *

Kui annetad Valimisliidule Vaba Tallinna kodanik 10 või enam Eurot, kingime me sulle tänutäheks peibutuspardindust hukkamõistva särgi.

Annetus tee seltsingu arveldusarvele

2210 5761 7555 (Karli Lambot),  selgitus: Annetus.

Oma kontaktandmed saada meiliaadressile vtk@vabakoda.ee!

Saadame särgi sulle lähimasse pakiautomaati. Peagi hakkame annetusi koguma ka kohapeal Tallinna linnaosades, siis saad särgi kohe kätte.

The post Jätame peibutuspardid kuivale! appeared first on Aarne bloog.

Esimesel võimalusel panen siia blogisse üle ka oma mõtted ja lubadused seoses valmistega. Valimisliidu lähtekohtadest ning eesmärkidest saad lugeda VTK kodulehelt.

Mulle on juba öeldud, et "Kandideerid, järelikult oled poliitik. Ja poliitikud on paraku kõik tõprad  :-(".  Loodan, et suudan end erandina tõestada ning õnneks olen oma otsuses ka toetust leidnud.

The post Kandideerin KOV volikogude valimistel appeared first on Aarne bloog.

Uus leht sai üleval olla umbes tunnikese enne kui jälle maha võeti ja vana tagasi pandi. Äripäevast tuli kiirelt uus uudis, et  uus veeb on turvaaugu tõttu maha võetud.

Allpool kaks pilti, mis seda mahavõtmist ja vana veebilehe tagasipanekut õigustavad. Midagi nii koledat ja katkist (turvaaugust rääkimata) ikka iga päev ei näe:

Selleks puhuks, kui TLÜ oma lehelt teate eemaldab, siinkohal ka kaks tsitaati:

Uus veeb on kooskõlas Tallinna Ülikooli eesmärkide, visiooni ja uuendatud brändikontseptsiooniga [...]

. . .

Uues veebis kasutatakse stiiliraamatule tuginevalt uut tüpograafiat, ruudukujulisi fotosid, õhulist lähenemist ja meie põhivärve – punast, musta, valget ning Elu.

The post TLÜ veebiõnnetus appeared first on Aarne bloog.

2003 aegus ka see ära ning jällegi anti mulle ilus, kümne aastase  kehtivusajaga dokument.  Nüüd, aastal 2013 sai ka selle aeg otsa ning mulle väljastati punaste kaantega EU pass.

Mõned erinevused, mis mulle kohe silma torkasid:

Vana, Eesti Vabariigi passi teisel lehel on eesti ja inglise keeles kirjas nii: "Käesoleva passi kasutaja on Eesti Vabariigi kaitse all. Eesti Vabariigi Valitsus palub kõigil ametivõimudel tagada selle passi kasutajale vaba ligipääs ja vajadusel igakülgne abi ja kaitse.". Punases EU passis niisugust kirja kusagil pole.

Vana pass oli Eesti Vabariigi omand, uus seevastu kuulub Eesti riigile. Üldse pole mu uues passis mitte kusagil mainitud Eesti Vabariiki.

Eesti passis oli info kahes keeles - eesti ja inglise, EU omas on kogu jutt 21 erinevas keeles. OK, see on täiesti mõistetav ja vajalik selleks, et ka kõige umbkeelsem EU piirivalvur või muu ametnik aru saaks, et ma oma jope olen.

Mõlemas passis on 32 lehekülge aga vastne EU oma on vanast umbes kaks korda paksem.

Ma pole üldiselt paranoiline aga see, et mind enam ei kaitsta ja et Eesti Vabariiki passis kordagi ei mainita, paneb natuke mõtlema.

* * *

Hoopis teisel teemal tahaks öelda seda, et Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo töö valmistas mulle uute dokumentide taotlemisel puhast rõõmu. Lugesin kodulehel pass.ee juhendid läbi, täitsin taotluse, käisin fotograafi juures ja läksin ilma aega broneerimata büroosse kohale. Ootasin umbes 10 min järjekorras, istusin sama aja laua taga ning oligi valmis.

Esimest korda elus andsin sõrmejäljed. Nendele, kel see alles ees on, võin öelda, et näppe tindiga ei määrita - sõrmejäljed võetakse digitaalse skänneriga.

22.01 hommikul viisin taotluse sisse, 23.01 õhtul tuli e-mail, et pass on valmis ja võin järele minna. 31.01 õhtul tuli e-mail, et ka ID-kaart on valmis. Käisin täna 01.02 pealelõunal kohal, jällegi ilma aega broneerimata. Ootasin umbes 5min järjekorras ning istusin 5min laua taga ning uued dokumendid olidki käes.

Niisugune teenindus võiks ka teistes riigiasutustes olla.

ID-kaart ning Mobiil-ID töötavad kohe peale kättesaamist, mingeid lisategevusi pole vaja.

Kindlasti soovitan kõigil dokumenditaotlejatel pilt fotograafi juures valmis teha – säästad kõvasti aega. Täna oli fotautomaadi juures umbes 10 inimeseline järjekord. Lisaks saab fotograaf pilti natuke shoppida ka. :)

The post Olen punase passiga mees appeared first on Aarne bloog.

Niisuguse, Eesti oludele kohandatud Linuxi, saab kätte lehelt estobuntu.org.

Mis see Estbuntu on, küsite? Vastan tsitaadiga kodulehelt:

Estobuntu on vabatahtlike koostatav eesti keele ja kultuuri konteksti jaoks kohandatud üldkasutatav vabavaraline Linuxi opsüsteem.

Ja ehkki mulle spetsiaalselt öeldi, et 512MB mäluga arvuti poole pole mõtet pöörduda, tegin ma seda ikka. No lihtsalt selle pärast, et see, mis mul võtta oli, oligi just 512MB ja osa sellest tuli ka videokaardile anda. Protsessoriks oli 2.4GHz Celeron. Niisuguse arvuti peal oli Estobuntu praktiliselt mitte-kasutatav.

Installi käigu küsiti paar küsimust ka ja etteantud valikud vastasid täielikult sellele situatsioonile, mis minul oli. Edasist proovimist jätkasin 4GB mäluga lauaarvutis ja 2GB mäluga läptopis ning jooksutasin Estobuntut mälupulgalt.

Kui install valmis saab, siis ongi sul arvuti, millega saab netis käia, dokumente kasutada (koos eesti õigekirjakontrolliga), ID asjandust teha ja põhimõtteliselt kõike, mida ühel keskmisel kasutajal igapäevaselt vaja läheb. Paned tähele erinevust Windowsiga - sul on kohe peale installi täisväärtuslik kompuuter ja ainult siis, kui sul on mingid tõsised erisoovid, pead sa lisatarkvara installima.

Kaabliga netiühendus töötas kohe ja ka läpakas WiFi kasutamisega mingeid probleeme ei tekkinud. Kõik töötas jälle ilma mingeid lisaseadistusi tegemata. Windowsi arvutist üle võrgu välja jagatud kettad võeti kasutusse.

Muusika ja video mängis kohe peale installi probleemivabalt, mingit koodekiinstalli polnud vaja teha. Subtiitrite asukoha muutmise võimalust ekraanil ma siiski ei leidnud ei Totemi ega lisaks installitud VLC mängijatega. Samuti ei suutnud ma aknas mängivat videot teleka ekraanile üle kogu ekraani sundida käima. Huvi polnud nii suur, et otsingut kasutada.

* * *

Kui mitte igapäevaseks kasutamiseks installida, siis üks mälupulk Estobuntuga võiks ikka kodus käepärast olla. Juhtub su arvutil Windowsi või kõvakettaga midagi, saad masina pulgalt käima ja vähemalt vajalikud ülekanded ei jää tegemata ja meilid saavad loetud. Just selle ID-kaardi toe pärast tasub niisuguseks päästerõngaks just Estobuntut hoida.

* * *

Virinat ka:

ITK's õpetatakse niisugust asja, nagu "tehnosuhtlus" mis pidada just seda õpetama, kuidas käsureameeste jutt mitte-tehnofriikidele selgeks teha. Koduleht vajaks tõsist keelemuutust just niisuguse spetsialisti poolt. Praegune koduleht on kindlasti piisav nendele tublidele, kes seda Estobuntut teevad aga mitte nendele, kelle jaoks nad seda teevad. Kodukas ütleb, et "Estobuntu standardtöölaud on Ubuntu lemmiklaps Unity, millega paralleelselt on kasutatav ka GNOME.".  Kas su vanaema teab, mida tähendavad sõnad "opsüsteem", "Unity" või "Gnome"? Kas ta vajab neist mõnda? Ei, tema tahab tõenäoliselt Delfi uudiseid (et mitte mingit *24 nime mitte öelda).

EDIT: Tartus aitavad spetsid 15.09.2012 sul Linuxi käima ka panna: Vaba Tarkvara päev Tartus. Sarnane üritus toimub ka Raplas.

The post Eesti oma Estobuntu Linux appeared first on Aarne bloog.

Tsitaat tutvustusest:

Raamatu läbivaks ideeks võib lugeda põhimõtet, et üürnik ja üürileandja ei tohi teineteisele vastanduda. Positiivne ja mõistusepärane koostöö on alati konstruktiivsem ja edasiviivam kui vastasseis.

Käsiraamatu autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere. Tõnu Toompark  kirjutab juba aastaid kinnisvara teemadel blogis adaur.ee ning on kinnisvarakool.ee juhatuse liige ja koolitaja. Evi Hindpere on pikaajalise kogemusega kinnisvarajurist ja koolitaja.

Raamatu kohta saad täpsemalt lugeda siit RAAMAT üüriärist ning samalt lehelt on võimalik seda ka tellida. Hinnaks on 16.99 ja see sisaldab käibemaksu ning transporti sulle sobivasse Eesti Posti pakiautomaati.

Raamat on nii uus, et ma ise pole seda veel näinud aga kui usaldusväärsed allikad ütlevad, et on hea, siis peab uskuma. :)

The post Raamat üürileandjale ja üürnikule appeared first on Aarne bloog.

Ma ei taha siin kuidagi täispeaga sõitmist õigustada ja mul on hea meel, kui niisuguseid karistatakse aga praegu on küll proportsioonid ikka väga kõvasti paigast ära.

The post Imeline ilm appeared first on Aarne bloog.

Tallinna Haridusameti haldusalas on 127 lasteaeda ja kõigi nende territooriumil, mis nõuka-ajal ehitati, on ka sellest ajast pärinevad ronilad. Kogu selle mitmekümneaastase perioodi jooksul on need lastele turnimiseks täiesti sobilikud olnud aga peale ühte traagilist õnnetust enam mitte.

Täitsa masendav ja ajuvaba lugu!

Haridusamet võiks redelipulga vahe mõõtmise asemel laste kasvatamise niimoodi korraldada, et lapsed oleksid ise arukad ning ettevaatlikud ja rumalusi ei teeks ja oskaks ka ise ka ette vaadata. Lisaks on neil lasteaias ju õpetajad, kes lastel silma peal peaksid hoidma.

Praegu võetakse maha vale pulgavahega redelid sest pulkade vahele võib kinni jääda. Varsti keelatakse kahvlid kui ohtlikud terariistad millega saab nii ennast kui teisi vigastada. Edasi keelatakse pehmed mänguasjad sest nendega saab näiteks kaaslast lämmatada. Lõpuks jõuame sinnamaani, et kõige kindlam on lapsi pehmete seinte ja põrandaga toas hoida.

Kui siit nüüd veel edasi minna, siis tuleks ka koolid, töökohad ja kodud niisugusteks pehmeteks turvapesadeks ümber ehitada. Maanteed tuleb üles künda ja autosõit keelata. Meri tuleb kinni ajada või vähemalt taraga piirata, et keegi sinna uppuda ei saaks.

Niisuguse turvaplaani juures on ainult üks paha asi. Kui kõik lapsed praegu niisugused pehmekesed on, siis pole varsti enam kedagi, kes neid tube ehitaks või pehmendusmaterjali toodaks.

The post Lapsed, tuppa! appeared first on Aarne bloog.

Kui sa veel ei tea, mis asi see ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement) on ja kuidas ta sinu elu mõjutama hakkab, siis loe www.acta.ee.

Eesti üritused Facebookis: Tallinn, Tartu. Üritused kogu maailmas: accessnow.org. Allkirjade kogumine: Eestis ja maailmas.

Kui vähegi saan, siis lähen kohale ja võtan pere ka kaasa. Guy Fawkes maski kandmist ei pea vajalikuks.

The post ACTA vastane meeleavaldus appeared first on Aarne bloog.

Nõustuda tuleb, et intellektuaalomand on ühiskonnas oluline ja vajab kaitset, kui samas ei tohiks seda seada ülemaks isiku põhiõigustest eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon ja tõhus kohtulik kaitse.

Paraku asetab ACTA õigusteomajate (s.o. autoriõiguste ja tööstusomandi omajate) huvid ülemaks kõigist teistest õigustest, s.h. põhiõigustest. See ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega.

Heaks näiteks on siinkohal ACTA artikkel 27(2) allmärkus, mille kohaselt internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud (mille eesmärgiks on eemaldada stiimul jälgimaks isikute internetiliiklust, Eesti õiguses sätestatud infoühiskonna seaduses) on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud. See tähendab, et kui õiguste omaja huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub nt ettevõttele serveriruumi pakkuja kontrollima ettevõtte internetiliiklust. See on vastuolus nii Eesti põhiseaduse, infoühiskonna seaduse kui EL e-kaubanduse direktiiviga (artikkel 11 – keeld kohustada internetiteenuse osutajaid aktiivselt ebaseaduslikku teavet otsima ning kontrollima).

Sarnased ebaselged normid sisalduvad ACTA-s ka mitte-digitaalse maailma osas. Näiteks on ei ole selge, kas ACTA jõustumisel ei kriminaliseerita täna Euroopa ühisturu alustalaks olevat paralleelimporti jne.

Seega leiame, et demokraatlikult ühiskonnale ebaomaselt läbiräägitud ACTA ei saa olla tänasel kujul, sobiv meie õiguskorda, mistõttu palume kõigil anda enda hääl ACTA vastu ning koos võime suuta mõjutada ka Eesti riiki enda sõna ütlemisel.

Anna oma hääl: http://petitsioon.ee/ei-acta-le

The post Ütle ACTA-le EI! appeared first on Aarne bloog.

Üks imelik lõik sellest eelpool viidatud artiklist (minu rõhutus):

Nii riigiportaali kui ka Tallinna linna kodulehe www.tallinn.ee avalehelt juhatab avalduse täitmise juurde otselink. «Soovitan kõigil avalduse kirjutajail kasutada just neid võimalusi, sest ID-kaardi abil ankeedi täitmine on märksa mugavam kui avalduse esitamine e-postiga,» sõnas linnavaraameti maa hinna osakonna juhataja Tormi Tabor. «E-posti teel avalduse teele läkitamine nõuab kas digiallkirja või täidetud ja allkirjastatud avalduse skännimist, mis on võrreldes ID-kaardi kasutamisega keerulisem ja ajamahukam.»

Kas see tähendab, et paberile trükitud, pliiatsiga allkirjastatud ja seejärel skännitud paber on meil dokument? Tõsiselt või? Sellest, et skänneeritud NING digiallkirjastatud asi dokument on, sellest saan ma aru ja olen isegi. Olen isegi blogis nõuandeid jaganud selle kohta, kuidas ilma printerita digitaalselt allkirjastatud dokumenti tekitada. Aga see, et lihtne pildifail dokumendi jõudu omaks, on mulle küll üllatuseks.

Aga miks leheartiklis viidatud osa täielik jama on?

Aga selle pärast, et kui niisugune asi on dokument, siis saab iga suvaline pisikese pilditöötluse oskusega nagamann teha nii:

• Skänneerida mõne suvalise paberi pealt su allkirja;
• Täita mingi blankett endale soodsate / sulle kahjulike andmetega;
• Eelmiste punktide tulemusena saadud asjad omavahel fototöötlusprogrammis kokku kombineerida;
• . . .
• Profit nagamannile - kahjum sulle!

Tark inimene kasutab dokumentide puhul ikka ID-kaarti või Mobiil-ID'd. Kui nendega probleeme on, siis tõesti prindib taotluse blanketi välja ja allkirjastab selle käsitsi ning lõpuks saadab tavalise postiga kohale.

* * *

Ma loodan tõsiselt, et selles ajaleheartiklis oli viga või ametnik lihtsalt ei tea, millest ta räägib. Kuna seda Pealinna lehte topitakse tasuta postkasti, siis võivad mõned artiklit lugenud mitte-nii-IT-teadlikud inimesed niisugust õpetust järgides kergesti kurjamite ohvriks langeda. See, kes ei saa hakkama moodsate allkirjastamisvahenditega suudab vaevalt skänneerida ning tulemust pärast e-mailiga saata.

The post Digitaalne allkiri pliiatsi ja skänneriga? appeared first on Aarne bloog.

See, et kui me väikesed ja abitud olime, ja keegi, kes tugevam oli, meid aitas, on meil hästi meeles ja see on väga hea.

Paha on see, et nüüd, kus me suured ja tugevad oleme, me ise enam teisi väikeseid ja nõrku aidata ei taha. Keerame selja ja teeskleme, et pole kuulnud ega näinud.

Meid külastas kõrge aukandja dalai-laama ja meie riigil on justkui täitsa savi. Riik on, kallis külaline on, aga need kaks omavahel justkui ei kohtu. President kohtub laamaga mitteametlikult ja ütleb, et toetab ühtse Hiina poliitikat. Peaminister hoiab lihtsalt madakat profiili. Pealinna linnapea avab kohtumise asemel soojussõlme... Riigikogus kohtus laama Tiibeti toetusgrupiga kelle hulgas "on ka ministreid" (Au ja kuulsus nendele, kes osalesid!) ...  jne, jne.

Nõrk!

Hiinaga sõbralike suhete säilitamine on ka kindlasti oluline aga kui need "teised" oleksid 20 aastat tagasi üritanud Venemaaga häid sidemeid hoida, siis Eesti ei oleks ju praegu siin, kus me nüüdsel hetkel oleme.

Meeldetuletuseks tsitaat ühest heast Tõnis Mägi laulust:

On jälle aeg selg sirgu lüüa
ja heita endalt orjarüü,
et loomishoos kõik loodu
koos võiks sündida uuesti.

Ja et oleks selge, siis minu arvamus on niisugune, et meie (Eesti riik) peaks toetama neid väikeseid ja nõrku, kes toetust vajavad. Seda tuge, mida me ise kunagi saime, oleks aeg suureks ja tugvaaks saanuna edasi anda.

Igatahes, õnnitlused kõigile lugejatele tähtpäeva puhul! Ma loodan, et keegi teist ei pea kunagi ühegi võõrvõitlejaga internetis tuutuamisest karmimal tasemel kohtuma.

Elagu Eesti!

The post Islandi laama appeared first on Aarne bloog.

Kindlasti on meil inimesi, kes on kauem, rohkem ja muidu paremini blogi pidanud aga nemad pole Wikipedia täiendaja arvates lihtsalt mingid õiged blogijad. :)

Kahjuks pole meil ühtegi saiti, mis eesti blogidest ja blogijatest tegelikule elule vastava ülevaate annaks. Tõele kõige lähemal on tõenäoliselt Freqmedia, kes on Blogfestil eesti blogosfäri olukorda tutvustanud. Nemad teevad seda kahjuks vaid korra aastas. Kõige värskemaid, 2011 aasta slaidide, näed siin.

Kooliõpilased saavad vast nüüd hästi aru, miks õpetaja neil Wikist materjale ei luba kasutada.

The post Eestis on ainult 2 blogijat appeared first on Aarne bloog.

Delfi.ee tuleks vangi panna ja mitte mingiks lühikeseks ajaks. Sellega, et nad võtavad mingi suvalise tüübi vihkamisblogi ja avaldavad sealt leitud pasa pealkirja "Vene blogipidaja: Eesti – endistest seakarjustest ja köögitöölistest koletiste ühiskond" all, heidavad nad varju kõigile meil elavatele venelastele. Delfi on kokku võtnud kogu oma julguse ja pole sellele artiklile isegi autori nime juurde pannud.

Võib olla, et mul on silmaklapid aga need venelased, kellega mina suhtlen, küll niisugused sitapead ei ole.Täitsa tavalised kahe silma ja ühe ninaga tegelased on.

Ma ei viitsi praegu seaduseid lugeda aga mulle meenub küll, et "rahvuste vahelise vaenu õhutamine" on see, mille eest meil karistused ette nähtud on. Just selle seadusega peaks Delfi praegu niimoodi saama, et kauaks meelde jääks.

The post Kõik venelased on sitapead? appeared first on Aarne bloog.

Ma veel ei tea, mis subclub .ee'ga juhtus aga kui teada saan, siis küllap ka teada annan.

Ise olen viimasel ajal palju haigeid idamaised filme vaadanud ja mind on subtiitripuudusest välja aidanud niisugune koht, nagu www.subsearch.org. Eestikeelseid sealt küll ei leia aga kellele seda va emakeelt ikka nii väga vaja on.

* * *

Kui ma kirjutasin  ~3 aastat tagasi sellest, et EAKO teeb jälle töövõite ja lõpetasin postituse küsimusega, et mida nad lisaks igasugusele jamale ka head teinud on, siis ei saanud ma ühtegi vastust. Küsin nüüd uuesti: Kas EAKO on teinud midagi niisugust, millest sinul kasu on olnud?

The post Subtiitrid uues kohas appeared first on Aarne bloog.

Kuulake, kommenteerige, levitage!

* * *

Podcasti eesmärgiks on tuua kuulajateni huvitavaid lugusid Eesti IT-sektorist ning olla inspiratsiooniks noortele, kes kaaluvad IT-karjääri. Podcasti tootmisega tegeleb MTÜ Eesti Interneti Kogukond avalike suhete juht Sven Paulus, kel on 15+ aastat kogemust ajakirjanikuna, sealhulgas ka raadio- ja telesaadete vedajana.

Et podcasti esimesele episoodile lisanduksid tulevikus ka teine ja sajateine, siis otsitakse  hetkel sponsoreid, kes toetaksid rahaliselt selle tootmist. Vastu  pakutakse näiteks seda, et saates intervjueeritakse sponsorite töötajaid.

* * *

Ja et asi oleks selge, ma olen MTÜ Eesti Interneti Kogukond liige.

The post Kogukonna esimene podcast appeared first on Aarne bloog.

Ma olen laisk ja tahan oma asjad võimalikult lihtsalt korda ajada. See tähendab, et ma teen korra kuus ühe arvete maksmise, näitude teatamise, piletite ostmise, jne sessiooni. Väga mõnus oleks, kui ma pääseks ainult panka sisselogimisega ning sealt saaks juba edasi ilma edasistele logimistele aega kulutamata.

Näiteks ei saanud ma pikka aega oma mobiilsideteenuse pakkuja (Elisa) juurde ja alates 01.05.2011 ei saa enam otse pilet.ee lehele.

Küsisin Swedpangast järele, miks see asi nii on ja miks ma ei saa kõikidesse kohtadesse, mis panga kaudu sisselogimist võimaldavad, otse netipangast minna.

Põhjus, nagu selgus, on väga lihtne:

E-teenuste lehele tehakse üle 400 000 külastuse kuus, seega pakume E-teenuste lehel esindatud firmadele ka suurepärast ärivõimalust. Sealt edasisuunamine on tasuta. Samas on panga kaudu autentimine tasuline teenus, seda nii edasisuunamisel internetipangast kui firma veebilehel Swedbanki autentimisvahendeid kasutades.

Pilet.ee ütles oma lepingu ise üles, sest nad pidasid hinda liiga kalliks.

Igatahes on nüüd minu jaoks asi selge.

* * *

Mul on väga hea meel tõdeda, et erinevalt eelmisest korrast, kui ma oma pangalt infot tahtsin saada, läks sellel korral kõik väga ladusalt. Pool tundi peale reede lõunal saadetud kirja sain vastuse, et küsimusele vastatakse järgmisel nädalal. Lubatud, tehtud ning esmaspäeva lõunaks oli vastus käes.

The post E-teenuste valik netipangas appeared first on Aarne bloog.