"Tulus amet" on Aleksandr Ostrovski (31.03.1823 - 02.06.1886) komöödia kahes vaatuses. Käisin seda vaatamas Vene Draamateatris. Etendus räägib ametnike raskest elust, ma oletan, et 19. sajandi keskel. Jutt ise on kirjutatud 1857.
Ma pole vist kunagi varem ühtegi Ostrovski teost lugenud, aga paistab, et Venemaal on ta oma Tulusa ametiga üsna populaarne.
Kui mind eile teatrisse kutsuti, siis olin natukese veenmise järel nõus. Alles natuke hiljem mõtlesin ma sellele, et kui etendus toimub Vene Draamateatris, siis on ta ilmselt ka vene keeles. Arvasin, et no küllap saab hakkama. Lubati, et tõlge on ka olemas.
Kohale jõudes selgus, et tõlget saab kuulata kõrvaklappidega raadioaparaadist. Kõrvaklappide saamiseks pidin ID kaardi või garderoobinumbri panti andma.
Proovisin alguses küll etendusest ilma tõlketa aru saada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Üle-eelmise sajandi vene keel ei ole minu jaoks. Siis proovisin ainult tõlget kuulata, aga ka nii ei saanud ma asjast midagi aru. Lõpuks kuulasin ühe kõrvaga etendust ja teisega kõrvaklapist tõlget.
Kui ma enne vihkasin ainult pealelugemisega filme, siis nüüd vihkan ma ka pealelugemisega teatrietendusi. Võõrkeelse esitluse vaatamiseks on subtiitrid minumeelest ainuvõimalik lahendus.
Etendus põhines muidu tüüpilisel vene vanaaja kirjandusel, venib ja venib, aga kuhugi ei jõua. Ükski tegelane polnud läbini positiivne ega negatiivne. Tähtsamatest faktidest väärib veel märkimist, et paljad tsikke ei näidatud ja üks sai lõpuks surma.
Kui tavaliselt komöödiat vaadates inimesed saalis naeravad, siis mitte seekord. No paar naljakat kohta muidugi oli, aga komöödias peaks ikka oluliselt rohkem nalja olema.
Teatrimaja ise oli uhke. Kulda, karda ja luksust jagus igale poole. Mõnes kohas paistis väike haltuura välja, aga see on tühiasi.
Kokkuvõteks võib öelda, et kogemuse võrra jälle rikkam. Pikaks ajaks kohe.
Spämm ei ole iseenesest ohtlik, ehkki mõned üritavad vastupidist väita. Lihtsalt ebamugav on, kui pead oma asjalikke kirju suurest sodihunnikust otsima.
Tavaliseks surfimiseks kasuta turvalist brauserit. IE võib küll kõige levinum olla aga samas on ta ka kõige auklikum. Minu raudne eelistus on 
Üks ekstreemne trikk üliturvaliseks netikasutuseks on see, kui kasutad mõnda Live-CD Linuxit. Käivitad arvuti CD plaadilt ning hiljem arvutit välja lülitades ei jää arvutisse mingit märki maha, et keegi seal midagi teinud on. Samuti ei jää arvutisse jälgegi sinu tegevusest, ei mingeid ajutisi faile kõvakettal ega kahtlaseid lehekülgi brauseri ajaloos. :) Siinkohal ei maksa ennast keerulistest terminitest hirmutada lasta, minu 10 aastane tütar sai asjaga hakkama, kui ta arvutis kõvaketas ära kooles. Käivitas arvuti CD pealt, konfis Gaimi ära ja oligi olemas nii rate.ee kui Messenger. Loomulikult on see natuke ülepingutatud turvalisus, aga vähemalt üks kindel võimalus. Ubuntu Linuxi saad endale tõmmata 
KAPO on oma PDF formaadis aastaraamatu ära kaotanud. Samuti on see kadunud mitmetest blogidest ja kodulehtedelt. Esimesena leidsin selle kurikuulsa raamatu siit: "KAPO aastaraamat 2006 - tõmba siit", aga nüüdseks on seal hoopis üks teine postitus.
Laialt levinud arvamus on niisugune, et antiviirus peab kogu aeg töötama. Mina sellega nõus ei ole.
Võta vähemalt kord nädalas ette arvuti täielik viirusekontroll. Käivita arvuti "safe-mode"’s ja lase antiviirusel kõik failid üle käia.
